Brüsseli kapsad ja vabariigi aastapäev.

Brüssel on olnud üks neist kahest kohast, kuhu ma suure eelarvamusega läinud olen. New York oli esimene. Ja nii nagu Njuujorgis juhtus, nii läks ka Brüsselis. Linn polnud selline, nagu ma seda arvanud olin. Njuujorgis ootasin karja pakse ameeriklasi, ülbeid kodutuid ja mustanahalisi, pidevat pidu ja pillerkaari, ikkagi linn, mis ei maga ju.

Tegelikult oli kari turiste, kohalikud bisnismänid ja suurlinlik rahu ja korrapärasus. Tore koht, mis on ideaalne romantikutele. Sellepärast vist ka väga levinud iirlaste seas njuujorgi teemalisi pulmasid pidada ja njuujorgis kihlumas käia. Noh, neil seal suur iiri kogukond ju ees ka ja levinuim koolilõpukingitus ameerika iirlaste seas on reis Iirimaale oma juurtega tutvuma.

 Brüssel aga... Arvasin, et vabariigi aastapäev ju ikkagi ja oleks õige aeg seda peamist Eesti pealinna külastada. Tegelik võim ju sealt tuleb, kurgipikkusest kondoomipikkuseni. Arvasin, et hirmus tähtis ja tõsine värk igalpool, bürokraatia keskus ja igasugu seaduste, reeglite ja seadusemuudatuste sünnilava. Tähtsad ülikonnastatud tegelased tõsiste nägudega ja portfellid kaenlas ringi liikumas. No öösiti neid noori euroametnikke tundus ikka kampade kaupa ühest lõbustusasutusest teise suundumas ebakindlal sammul. Isegi esmaspäeva öösel. Ja nende vabaaja riided olid formaalsemad, kui mu formaalsed riided.

  Aga muul ajal oli hoopis tunne nagu oleks mingisse eriti liberaalsesse ja kehvema kliimaga araabiamaasse sattunud. Igal pool hästi päevitunud inimesed, juuksed naistel kombekalt rätiga kaetud, osadel lausa terve tekikott üle pea tõmmatud - polnud vist aega hommikul nägu pesta ega meiki teha. Kesklinnas oli iga toitlustusasutuse ees oma araablasest sisseviskaja, nii et üsna Hurghada tunne tekkis - sir, where are you from? Oh, Greece, the Hellas, come in, we have a special offer!

 Päeval olidki linna peal peamiselt turistid või sisserännanud uuskohalikud. Brüsseli kerjused on sama pealetükkivad kui India omad, aga palju ülbemad. Rumeenia kerjusmaffia oma kogu esinduses - kerjuseid leidus seal igale maitsele. Kes soovib toetada heasüdamlikku vanameest, kes rumeenia keeles sind sõimama hakkas, kui peale viite minutit ka ikka rahakotti otsima ei hakanud. Kellele jällegi meeldivad rohkem vaesed emad, kelle süles on näljane narkouima välja magav laps. Ja vanamemmed muidugi, kes oma sente iga mööduja ees kohvitassi sees kolistasid. Töö nagu iga teine, suur maja ju Rumeenias vaja üleval pidada ja naabrite ees uhkeldada oma töökohaga rikkas lääneriigis.

Euroopa pealinn on üks paras Brüsseli kapsas, mis ühest otsast juba mädanema hakanud. Euroopa asju otsustatakse kohast, kus suurimad huvigrupid tundusid olevat islamiusulised, Brüsseli kesklinnas on suur Islami Keskus lausa. Lisaks siis peamiste huvigruppidena Rumeenia kerjus-ärikad, kes vastavalt oludele praegu Süüria põgenikke mängivad, mustanahalised ja väga palju vikerkaarevärvilisi lippe oli lehvimas. Ma kardan, et ainus belglane, keda kohtasin, oli meie apartmendi omanik. Tere tulemas Euroopa pealinna!