Her Enemy

Leena Lehtolainen ja tema Maria Kallio sarja teine raamat Her Enemy. Esimene oli siis My First Murder.
Teine raamat on tiba parem kui esimene. Jällegi on raamatu tugevaimaks küljeks tegelased, nad on isikupärased, usutavad, räägivad rollikohaselt, mitte ei mõju võltsina. Nõrgaks küljeks oli süzhee, liiga palju juhuslikke kokkulangevusi, mida oli loo kokkujooksmiseks vaja. Ning mõningad situatsioonid, mille vajalikkus oli kaheldav mu jaoks. Ning lõpp oli pettumuseks veidi - juba teist raamatut järjest on mindud ausa ülestunnistuse, rünnaku ning tagaajamise-autode kihutamise teed. Ehk filmilik lõpp. Süüdlane oli ära arvatav juba algusest saati, seega ma ei saanud osade tõendusmaterjalide mängu toomisest aru, need olid üleliigsed mu arust.
Igastahes. Kui nii häid tegelasi poleks, siis loo enda pärast ei viitsiks lugeda, aga tegelased väga meeldivad, nii et jätkan selle sarja edasi lugemist. Mitte võibolla kohe, aga paari teise raamatu järel. Vaheldust on tarvis ju ka.

Friend Request

"Friend Request" Laura Marshall.
Üks vähestest krimkadest, kus ma süüdlast ära ei arvanud ja kahtlustasin täiesti valet inimest. Seda tõenäoliselt seetõttu, et karakterid olid kõik segamini pööratud - kes oleks pidanud olema hea, oli tegelikult paha ja kes oleks pidanud olema hea, oli paha. Peategelane oleks siis pidanud olema see hea, kes raamatu lõpuks süüdlase leiab - noh, oma eesmärgi ta täitis, aga heaks tegelaseks teda nimetada ma ei suuda. Peategelane oli väiklane, süüdistas kõiki teisi oma valedes valikutes. See paha tegelane Sophie, kes mõrvatakse kokkutulekul, oli ainus kellest mul siiralt kahju oli (Estherist ka oli kahju tegelikult). Ta üritas oma eluga hakkama saada, nii kooli ajal kui ka hiljem. Millegipärast on tüüpiline ettekujutus see, et kiusajad kõik lõpetavad madalapalgalistena ning koolikiusatud saavad rikasteks ja edukateks ärimeesteks-naisteks. Pigem on kiusajatel lootus paremini ärimaailmas läbi lüüa, sest nad on terve kooliaja harjutanud seda, kuidas end maksma panna ning kuidas oma tahtmist saada. Samas kui kiusatutel püsib madal enesehinnang ning neil on harjumus iga väikese tagasilöögi korral oma kesta tagasi peitu pugeda.
Igastahes oli mu arust Sophies väga kena, et ta oma sõpra Louise'i aitas kogu aeg, laenas talle oma riideid, tegi talle meiki, õpetas poppide grupi käitumisreegleid ehk tolerantsust selles osas, mida teised teevad, mitte et ta ei kargaks teistele oma hinnangutega näkku ja ei tekitaks asjatuid konflikte. Samas see Maria, kes siis nö kiusatu oli, kommenteeris kõiki halvustades, kutsus Sophiet litsiks teiste ees, valis omale ühe inimese (Louise) välja, keda oma sõbraks tahtis ja reageeris üle võlli, kui Louise ikka Sophiet eelistas, kui oma kõige pikaajalisemat sõpra. Maria ise kohtles seda kõige madalamal sotsiaalsel astmel olevat Estherit samamoodi külmalt ning ignoreerides, kuni aru sai, et tal pole poppide gruppi asja, sest ta käis oma ülbitsemisega teisele närvidele, ning alles siis hakkas Estheriga sõbrustama.
Ühesõnaga oli raamat Louise vildakast vaatepunktist kirjeldatud ning seetõttu ei olnud ka süüdlane-süüdlased ära aimatavad. Segadusse ajasid ka vahepealsed kaldkirjas lõigus, kus sadomaso kirjeldati, mida ma arvasin esiti olevat Maria vahepalad.
Omajagu põnev lugemine, aga tegelaste osas tekkis küll ahastus ja soov kirjanikult küsida, kas vildakad karakterid olid taotluslikud või on meil lihtsalt nii erinevad arusaamad kiusatavatest ja kiusajatest ning sellest, keda edukaks võib nimetada ning mis on eduka elu alused. Minu jaoks karjääri tegemine edu näitajaks pole. Inimese rahulolu oma eluga ning suur sõpruskond aga küll.

My First Murder

Leena Lehtolainen "My First Murder", Soome krimikirjandusega esmakordne tutvumine.
Minu arvates on tegu tubli keskpärase krimkga, parem kui Katrin Pauts. Igavaks peeti seda arvustustes ehk sellepärast, et puudusid cliffhangerid, mida mõni kirjanik (David Lagerkrantz) jällegi kuritarvitab. Mind cliffhangerite puudumine ei häirinud. Positiivsed küljed - karakterid on väga hästi välja kujundatud-kirjutatud, süzhee korralik. Nõrgad kohad on raamatu lõpu liiga klisheeks minemine, etteaimatavus nii süüdlase osas kui tegevusliinide osas. Esialgu häiris ka ajastu, 90ndate algus on liiga ära nämmutatud krimikirjanduses, aga kuna originaalkeeles on raamat välja antud juba 1993. aastal, siis arusaadav, miks selline aeg valiti. Miks aga nii palju aega hiljem inglise keelde tõlgiti ja veel rohkem aega hiljem eesti keelde, seda ei taipa. Võibolla pole kaasajas midagi paremat tõlkimiseks hetkel.
Suurim pluss aga olid karakterid selle raamatu juures ja kindlasti loen ka järgmisi Leena Lehtolaise raamatuid. Minu jaoks ei olnud igav.

Five Fingers

Mara Zalite "Five Fingers" on kõige parem raamat, mida ma sel aastal lugenud olen. Eesti keeles pealkiri "Viienäpu". Ühtlasi oli see esimene läti kirjaniku romaan, mida lugenud olen. See on raamat, pärast mida peab pausi lugemisse tegema, et kõikide nende emotsioonidega toime tulla. Nagu üks mu sõber ütles, siis tegelikus elus toimub palju uskumatumaid asju, kui fantaasiamaailmas. Raamatus on siis lapse silmade läbi jutustatud lugu Siberi koonduslaagri elust ning tagasipöördumisest Lätti tavaelu juurde ning sellega harjumine.
Ma kusjuures olin enne nii naiivne, et arvasin Seltsimees Last olevat nii originaalse, et lapse silmade läbi see keeruline aeg välja kirjutatud, aga näed siis, terve kirjandusvool on tegelikult Lätist ja Leedust alguse saanud enne seda.
Ma nüüd lähen ja koristan kolm päeva maja ja võibolla peale seda olen jälle valmis mõne raamatu kätte võtma.

Seeds of Hope

Jane Goodall "Seeds of Hope" on aeglaselt lugemise raamat. See on raamat, mis tekitab imetlust taimemaailma vastu ning soovi hakata taimetoitlaseks, koduaia rajajaks ning metsaistutajaks. Ma loodan, et see raamat ka eesti keelde tõlgitakse, kui seda juba tehtud pole ning kuigi see on teaduslik teos, siis sobib see lugemiseks isegi koolijuntsudele. Ma austan sügavalt inimesi, kes oskavad rääkida keerulistest asjadest lihtsate sõnadega ning seletada asju lahti. Paljud targad arvavad, et nad paistavad targemad välja, kui räägivad keeruliste terminitega ning kasutavad palju kantseliiti. Jane Goodall seda tegema ei pea, ta teab millest räägib ning ei pea mingeid lünki keerulise sõnavahu taha peitma. See on kohati tema isiklik lugu metsade ning taimedega seoses, kohati ka kõigi teiste taimekollektsionääride, visionääride ning maadeavastajate lugu. Valdur Mikita on Jane Goodalli kõrval lasteaiapoisike, ausalt! Osta soovitan selle raamatu paberkandjal, et ükski foto kaduma ei läheks. Ma ostsin kõigepealt e-raamatuna, seejärel hakkasin otsust poole peal kahetsema, ostsin ka paberkandjal raamatu ning lõpetasin lugemise paberraamatust. Kindlasti üks raamat, mida hiljemgi veel sageli kätte võtma hakkan. Lisaks on seal imelised värvifotod sees kahe sektsioonina.

Into Exile

Into Exile, Joan Lingard.

Wow! Kui esimene Kevini ja Sadie sarja raamat oli noorteks, teine naistekas, siis kolmas oli... Ma ei oskagi liigitada. Kui tavaliselt naistekad lõppevad nagu muinasjutud, et nii nunnu, peale kõiki katsumusi sai armastajapaar lõpuks kokku ja abiellus, siis see raamat algas just sellest, et nad olid juba abielus ning puutusid kokku kõige sellega, mis järgneb mesinädalatele.
Rahaprobleemid, kitsad elutingimused, soovid suuremad kui võimalused. Vähemalt nii palju oli nende elu vähe lihtsam, et lapsi neil veel polnud, aga oli see üksteisest ära tüdinemine, kui igal jumala õhtul ja vabal hetkel pead sama inimesega koos olema. Tülid sellest, kes kuidas siis oma vaba aega eraldi olles veetma hakkas lõpuks ja kes koduseid töid tegema peaks, kui mõlemad pikki päevi töötavad ja raha teenivad. Isoleeritus võõrasse linna ja riiki kolides, kultuurishokk ja üksindus. Abikaasa laiendatud pere poolt tekitatud probleemid, sest ämm pole valmis oma pojakesest loobuma ning arvab, et vanemad lapsed peavad üles kasvatama kõik need nooremad lapsed, mida ta endast välja pigistanud on järjest nagu kuulipildujast.
Kusjuures mu jaoks oli väga üllatav, et need kolm raamatut olid kirjutatud 70ndatel aastate algul, oleks arvanud, et tänapäeval just. Ja teine üllatav asi oli, et need olid liigitatud lastekirjanduseks ning olid koolis kohustuslikud, st kes Romeot ja Juliat lugeda ei tahtnud, sai selle valida. Ainus erinevus tänapäevase raamatuga oli vist seksistseenide puudumine, suudlemine oli maksimaalne, mida mainiti. Ma loodan, et keegi need eesti keelde tõlgib ja välja annab, sest väga õpetlik oli vähemalt see kolmas osa. Ja ma avastasin, et veel kaks osa on sellel sarjal olemas, pean need ka nüüd ostma, sest ma pean teada saama, mis edasi saab!!!

Across the Barricades

Across the Barricades, Joan Lingard. Kevini ja Sadie teine lugu.
Seekordne raamat on rohkem naistekas, ka tegelased on kolm aastat vanemaks saanud kahe raamatu vahepeal. Elu Belfastis on ohtlikumaks muutunud ning keelatud armastus saab mitmel erineval moel karistatud. Lõppeb siiski helgema ja lootusrikkama noodiga.
Jällegi raamat, mida soojalt soovitan. Seikluslik, põnev ja kiire lugemine.

The Twelfth Day of July

The Twelfth Day of July, Joan Lingard.

Ma liigitaks selle noortekate kategooriasse. Väga meeldis, kuigi kartsin, et läheb mingiks üliromantiliseks juraks kätte, sest see oli Kevini ja Sadie sarja esimene raamat. Fantastilised karakterid ja olude-õhkkonna loomise oskus on sellel kirjanikul. Ja kuigi on huvitav vast lugeda ka sellisel inimesel, kes elus jalgagi Belfasti pole saanud, siis tegelikult andis mulle Belfastis elamise kogemus ning kogu selle Troubles perioodi tundmine väga palju juurde raamatu lugemisel. Järgmised osad loen ka kindlasti läbi. Jällegi üks raamat, mida kahetsen, et e-raamatuna ostsin, mitte paberraamatuna. See sari on selline, mida tahan oma raamaturiiulile saada, et aegajalt inspiratsiooni saamiseks lehitseda. Viimati oli sama efekt mu jaoks Iris Murdochi Red and Greenil. Neis raamatutes on teatavaid sarnasusi, kuigi peategelasi praeguses loos vaid kaks, Murdochil oli ikka neid terve hulk.

One Day in December

One Day in December by Josie Silver
Oehh, just selliste raamatute pärast väldin ma naistekaid. Igavene pikk saaga, Bridget Jonesi fännikirjandus, ainult et kahe mehe vahel valimise dilemma on vahetatud sellega, et unistuste mees juhtub parima sõbrannaga käima hakkama enne peategelase võimalust. Hunnik joomise ja pidude kirjeldusi ning veel rohkem mingit paganama soigumist mingi mehe pärast. Üheliiniline lugu, millele kõrvalt juurde hüppavad muud seigad midagi juurde ei andnud peale loo pikemaks ajamise, nagu see ilma nendetagi lühikeseks oleks jäänud. Suurema osa raamatust tegin kiirlugemist ehk jätsin lõikude kaupa jura vahele. Aga hurraa, viimastel kolme leheküljel õnnelikud noored said siiski kokku peale kõiki neid sadat aastat, mida nad kordamööda soigusid selles raamatus. Meestegelane oli vähemalt hingesuguluses naispeategelasega, sest mõlemad olid ühesugusteks kirjutatud, kui poleks pealkirjas olnud, et see on nüüd mehe osa, siis oleks arvanud, et ikka veel see naine ahastas edasi. Ainuke vähe eristuvam tegelane oli ussist ämm ja tänu talle sai GoodReadsis kahe minult.

The Corner Shop in Cockleberry Bay

Nicola May "The Corner Shop in Cockleberry Bay" - laenutasin Kindle Unlimited kaudu. See on minu jaoks sobivaim raamatukogu. Tasuline küll, kuid tavaliselt ma maksan tavaraamatukogudes samas summas viiviseid iga kord. Ma olen tujukas lugeja, vahel lihtsalt ei ole tuju õige mõne raamatu lugemiseks pikka aega.
Tegu on Inglismaal toimuva naistekaga, seal on oma krimimüsteerium olemas, seal on romantilist armastust, keerulisi inimsuhteid ja põnevaid tegelasi. Kirjutatud stiilitunnetusega, mitte liiga seebiooperiks minnes ega ka mitte liiga lihtlabaseks armastuslooks seda muutes. Parasjagu põnevust samuti. Kerge ja kiire lugemine, mida naistekate armastajatele kindlasti soovitan. Sai Goodreadsis minult viie.

Tondinahad

Aimee Beekmani "Tondinahkade" raamat ilmus sel aastal, kui ma null klassi läksin. Mulle meeldis see raamat väiksena, sest see oli seiklustest ja uutest algustest. Mulle meeldisid raamatud, mis tegelesid teemadega "mis on selle metsa taga". Praegu lugedes on hoopis teised asjad, mis silma hakkasid. Kurbus sellest, et peategelane kartis tundeid välja näidata. Pahameel sellest, et teised alati vingusid ja käkke keerasid. Ja väga suur kurbus sellest, et kaljujoonistused kästi ümber teha kunstnikuhingega tüübil. Samas on kõik need asjad ka tänapäeva üle kantavad. Esialgu tuli mõte pagulastest pähe, siis sellest, kuidas valge mees Aafrikast (Atlantisest?) kunagi iidsel ajal minema läks. Siis tuli lõpupoole sotsialismiaja meenutusi pähe tänapäevase poliitilise olukorraga segiläbi.
Selle raamatu nautimiseks peab vist mingit tüüpi elukogemus olemas olema. Tänapäeva lapsed sellist juttu vist ei viitsiks enam lugeda. Liigitub mu jaoks sinna Alice Imedemaa, Väikese printsi ja Piret Raua lasteraamatute riiulisse.

I am Zlatan Ibrahimovic

"I am Zlatan Ibrahimovic" jutustatuna David Lagercrantzile, kes oma maagilise sulega muutis tavalise jõmmijutu tõeliseks põnevikuks. Ta mitte isegi ei ürita raamatu nimikangelast positiivsena näidata, vaid läratab kohe alguses näkku, et selline Zlatan on ja õpi selle teadmisega elama või sure ära, kui tahad (mitte just päris sellises sõnastuses, aga kogu seda muljet koondav mõte tekkis just taoline). Kui keegi soovib õppida põnevikke kirjutama, siis soovitan seda raamatut lugeda ning õppida iga peatüki viimasest kahest lõigust kuidas cliffhangereid kirjutada. (Parimaks põneviku alguseks pean jätkuvalt Erik Axl Sundi Crowgirli, mis kahjuks keskel nii ära vajus, et edasi lugeda ei viitsinud.) Positiivsed omadused Zlatani kohta kasvavad välja jutu käigus ja kui tavaliselt on põneviku ülesehitus selline, et peategelane peab arenema, et kriisi kõrgpunktist üle saada, siis siin raamatus tuleb välja, et abiks oli hoopis kõigi kuradile saatmine ning otsustamine endaks jääda. Endaks jäämine on siis edasi sõjakas ja agressiivne olemine tema puhul. Selles raamatus oli palju väljendeid, mis mul kõrvad heast meelest liikuma panid - Mourinho had a face like a wet weekend, She came from the kind of family where they do say: "Darling, could you please pass me the milk", whereas in my family we'd generally threaten to kill each other over the dinner table.
See raamat on huvitav lugeda ka neil, kes sporti vihkavad ja jalgpallist midagi ei tea. Kas Zlatan hakkab peale tema eluloo lugemist meeldima isiksusena - vaevalt, aga mõista teda on lihtsam küll. Väga võimas lugemine ja ühtlasi esimene sportlase elulugu mu elus. Ma kahtlustan hetkel, et esimene elulooraamat üldse, sest praegu ei tule küll meelde, et kellegi elulugu raamatu kujul lugenud enne oleksin.

Lugemise väljakutse 2019

Ühinesin Lugemise väljakutsega, täiendan jooksvalt

1. Raamat, mida tahad lugeda.
Martin Algus "Midagi tõelist"

2. Skandinaavia krimi

Erik Axl Sund "Crowgirl"

3. Raamat, mille peakirjas on 9 2019 aasta auks
Grant Finnegan "Flight 19"

4. Raamat, mille lugemissoovituse oled saanud LV grupist

Fredrik Backman, My Grandmother Sends Her Regards and Apologises

5. 2018. aastal ilmunud populaarne noorteromaan.

Courtney Summers "Sadie" 


6. 2019 debüütteos

Rory Power "Wilder Girls"

7. Minu kõige uuem raamat

Vello42 "Vello42 maailma avastamas"

8. 100% naistele
Josie Silver "One Day in December"

9. Raamat, mille krabad allahindluselt
Kristi Rebane "Aitäh elu eest"

10. Kooliaegne kohustuslik kirjanduse teos.

Eduard Bornhöhe "Tasuja"

11. Sünnipäevaga seostuv raamat lehelt https://www.daysoftheyear.com/

Fred A. Gannon "Old Salem Scrap Book, Vol. 5: The Town Cryer; The Wizard of Electricity of 1771; Prices of the Gay Nineties and Miscellany"

12. Raamat, mida soovitab pereliige
KSI "I am Bellend"

13. Raamat, mille pealkirjas on keegi kuskil.

Fredrik Backman "Britt-Marie was here"

14. Raamat, mille tegevus toimub Inglismaal.
Jo Baker "Longbourn"

15. Praegu kohustluslik teos koolis, mis polnud veel minu kooliajal selles nimekirjas.

Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused"

16. Rahvusvahelise kirjandusauhinna võitnud teos.

Angie Thomas "The Hate U Give"

17. Raamat selle maa autorilt, mida viimati külastasid.

Mara Zalite "Five Fingers" 

18. Raamat sõbra või sõbranna riiulist.

Charles Martin "Kui ritsikad nutavad"

19. Raamat, mille pealkirjas on mainitud meest 
Fredrik Backman "A man called Ove"

20. Raamat, mille ilmumise oled lõpuks ära jõudnud oodata.

Grant Finnegan "Flight 19. II part."

21. Stephen Kingi raamat.
Stephen King "The Shining"

22. Eesti kirjaniku kriminull.
Eha Veem "Leskede Klubi. Armulauamõrv"

23. Petrone Prindi 2017-2019 Minu raamat.

Rene Satsi "Minu Iirimaa"

24. Raamat, milles on pühendus.

Michael Palin "New Europe" 

25. Raamat autorilt, kel on samal päeval sünna.

Alan Jackson, Jeff Nuttall, William Wantling   "Penguin Modern Poets 12".
Jeff Nuttall tundub ainuke olevat, kes minuga samal päeval sündis.

26. Raamat, mida loed erialasest huvist.

Erinevad autorid "Fogbound from 5"

27.  Raamat targast naisest 
Pamela Maran "Eesti vanaemade lood ja salatarkused"

28. Üks sellest nimekirjast  https://kultuur.postimees.ee/4351047/need-on-loppeva-aasta-parimad-raamatud

Mart Sander "Lux Gravis"

29. Raamat, mille tegevus toimub sinu sünni- või elukohas
August Kitzberg "Külajutud"

30. Raamat, mis pole lasteraamat, aga mäletad lapsepõlvest

Trygve Gulbranssen "Ja taamal laulavad metsad"

31. Kauni kujundusega raamat.

Raul Oreshkin "Kui ma vananen"

32. Lasteraamat, mida lugesid esimest korda täiskasvanuna.

Anne-Catherine Vestly "Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto"

33. 1 klassi minemise ajal ilmunud raamat.

Ellen Niit "Seitse väikest kuuldejuttu"

34. Islandi kirjaniku raamat.  

Hallgrímur Helgason “The Hitman’s Guide to Housecleaning”
  
35. Eelmise aasta väljakutsede teemadest üks raamat (peategelane on laps)
Nora Ikstena "Emapiim"

36. Raamat autorilt, keda kõige rohkem on.

David Walliams "The Beast of Buckingham Palace"

37. Raamat autorilt, kes on noorem minust

Helga-Johanna Kuusler "Puhkus koomas"

38. Raamat, mida nägid lugemas kedagi teist.
David Walliams "The Ice Monster"

39. Elmatari Öölase sarja raamat.

Erle Stanley Gardner "Saamatu valgekrae juhtum"

40. Raamat, millest sellel aastal film välja tuleb
Mary-Anne Schaffer "The Guernsey Literary and Potato Peel Pie Society"

41. Raamat, mis on osa raamatusarjast.
Adam Blade "Beast Quest: Hawkite Arrow of the Air" 


42. Põnevik esikaaneteksti hulgas.

Leena Lehtolainen "My First Murder"

43. Pealkirjas on "ja"
Jane Austin "Pride and Prejudice"

44. Raamat, millest mu elukaaslane on vaimustuses.
David Lagercrantz  "I am Zlatan Ibrahimovic"

45. Fantaasiasarja raamat. 
R.R. Martin "Song of Ice and Fire"

46. Võõrkeelne raamat

Tuula Korolainen "Aapo ja hirviökiisseli"

47. R tähega eesti autori raamat.
Kerttu Rakke "Häbi"

48. Sünnikuud nimetava pealkirjaga raamat.

Joan Lingard "The 12th of July"

49. Raamat, mille sisututvustus sinus lugemisiha sütitas.
Laura Marshall "Friend Request"
 
50. Sõjaaegne raamat.
Christy Lefteri "The Beekeeper of Aleppo"

51. Elu pahupoole raamat, dokumentaal

Benjamin J Schmidt, Brian P. Scott "Six Years Lost"

52. Juubelit pidava eesti autori teos.

Riho Lahi "Värdi"

53. LV grupi autori raamat 
Kätlin ja Hanneleele Kaldmaa "Kaks armastuslugu"


Oi, mulle meeldib see nimekiri! See paneb mind tundma, et mul ei olegi nii jube palju lugemata, aga kokku ahnitsetud raamatuid - nii mõnedki punktid jäid tühjaks või täitusid uute ostmist vajavate raamatu pealkirjadega. Osad read saab täidetud Amazon Kindle Unlimited raamatulaenutuse kaudu, osad peab paberkujul ostma endale lisaks, sest neid laenutusest pole võimalik saada.
Veel häid raamatuid:
Narine Abgarjan „Taevast kukkus kolm õuna“

Alan Titchmarsh “The Haunting”
"Parv"
"Every Heart A Doorway" Seanan McGuire
Judy Melinek ja T.J. Mitchell: “Working Stiff: Two Years, 262 Bodies, and the Making of a Medical Examiner“
Merete Mazzarella “Vanaemadest ja lastelastest: täna õhtul mängime ...”
Hugh Howey "Sand"
Stefan Zweig, "Eilne maailm"
Markus Zusak " Raamatuvaras
Carolyn Jessop , Laura Palmer "Escape"

Ed Cobleigh "War for the Hell of It; A Fighter Pilot's View of Vietnam"

Jan Kaus “Enne kui unisusest saab reegel”
Ben Okri "Jumalaid hämmastades"
Amos Tutuola "Palmiveinijoodik"
Chimamanda Ngozi Adichie „Pool kollast päikest“ 
Chinua Achebe "Kõik vajub koost"
Nurse On Call: The True Story of a 1950s District Nurse - Edith Cotterill
District Nurse. My life as a nurse in the 1950s - Patricia Jordan
Eugen Ruge "Kahaneva valguse aegu"
Punane aadressiraamat, Sofia Lundberg
Trygve Gulbranssen "Ja taamal laulavad metsad", "Tuuled puhuvad Vaimudemäelt. Ei lähe kõrvalteed"
Robert Bryndza Tüdruk jääs jne
Shigesato Itoi
Sheila O´Flanagan "Kadunud naine"
“Saladuse hoidja” Kate Morton
Tammy Cohen "Paha paha tüdruk"
Alex Michaelides "Vaikiv patsient"
Jose Saramago “Tujukas surm”
Stephen King "The Wind Through the Keyhole"

"Üks väike valge tuvi"

1. märtsil ilmus müügile uus noortekas "Üks väike valge tuvi".

 

Tegu on mõrvamüsteeriumiga, kus selektiivse mutismi all kannatav 16-aastane Karksi-Nuia neiu otsib vastuseid oma ema surmale, mis esialgu näis olevat tavaline avarii, kus avarii põhjustaja sündmuskohalt lihtsalt põgenes. Kuid elus pole lihtsaid asju, nii nagu pole ka oma hääle kasutamine alati kõige lihtsamate asjade killast.

Raamatust leiab värvikaid tegelasi, ootamatuid väljaütlemisi, mis võivad oma otsekohesusega ahhetama võtta. Lisaks põnevust ja ootamatuid pöördeid.

Kas see on hea raamat? Loomulikult! Ma ju ise kirjutasin selle! Kunstnik Liis Karu andis endast parima, et raamatule ülikaunis kaanepilt kujundada ning toimetajad käisid ning noppisid pea kõik kirjavead välja.

Raamatukogudesse see veel jõudnud pole, aga osta saab:

Rahva Raamat 

püsikliendile hind 18.72 (tavahind 19.70)

Apollo raamatupood

Apollo klubi hind 19.90 (tavahind 20.95)

Vanaraamat

hind 16.-

Raamatukodu

hind 17.44

Hansapost

hind 18.72

Raamatukoi 

soodushind 16.20 (tavahind 17.-)

Hääd lugemist!

The Hate U Give

Angie Thomas "The Hate U Give" - see raamat oli lihtsalt....woww! Kahjuks seda eesti keelde tõlkida ei anna, parima elamuse saab inglise keeles lugedes, sest seda mustanahaliste aktsenti ei anna kuidagi eesti keelde ümber panna, isegi kui neile sõnamängudele seal mingi alternatiivne lahendus eesti keeles leitaks. Karakterid olid lihtsalt fantastilised, õhustiku loomine super, tegevustik oluline ja teise poole vaatepunkti väga hästi edasi andev. Goodreadsi kommentaarides juba keegi vingus, et see raamat võitleb rassismi vastu, aga on ise samamoodi valgete osas rassistlik. Ma ei nõustu sellega. Kõik need eestlased, kes on kunagi elanud maakate-linnainimeste vastuseisus, peaksid väga hästi hoomama seda vahet. Sama ütlemine kõlab väga erinevalt sõltuvalt sellest, kes ja kuidas seda ütleb ning kuidas teises erinevates keskkondades kasvanud inimesed ei mõista selle keskkonnaga kaasnenud olukordi-tundeid-teadmisi ning kipuvad teist poolt süüdistama vahel asjades, mida too peab täiesti tühiseks teemaks. Igastahes oli see minu arust meisterlik raamat, mis suutis teema väga laiahaardeliselt ja samas detailselt välja mängida. Ma asetaks ta samasse kategooriasse Stieg Larssoniga, kes ultrafeministlikke ideid samamoodi välja mängida oskas oma draakonitüdrukus ja mille David Lagerkranz oma draakonitüdrukus täiesti välja jättis ning selle mingiks täiesti muuks raamatuks keeras.