I am Zlatan Ibrahimovic

"I am Zlatan Ibrahimovic" jutustatuna David Lagercrantzile, kes oma maagilise sulega muutis tavalise jõmmijutu tõeliseks põnevikuks. Ta mitte isegi ei ürita raamatu nimikangelast positiivsena näidata, vaid läratab kohe alguses näkku, et selline Zlatan on ja õpi selle teadmisega elama või sure ära, kui tahad (mitte just päris sellises sõnastuses, aga kogu seda muljet koondav mõte tekkis just taoline). Kui keegi soovib õppida põnevikke kirjutama, siis soovitan seda raamatut lugeda ning õppida iga peatüki viimasest kahest lõigust kuidas cliffhangereid kirjutada. (Parimaks põneviku alguseks pean jätkuvalt Erik Axl Sundi Crowgirli, mis kahjuks keskel nii ära vajus, et edasi lugeda ei viitsinud.) Positiivsed omadused Zlatani kohta kasvavad välja jutu käigus ja kui tavaliselt on põneviku ülesehitus selline, et peategelane peab arenema, et kriisi kõrgpunktist üle saada, siis siin raamatus tuleb välja, et abiks oli hoopis kõigi kuradile saatmine ning otsustamine endaks jääda. Endaks jäämine on siis edasi sõjakas ja agressiivne olemine tema puhul. Selles raamatus oli palju väljendeid, mis mul kõrvad heast meelest liikuma panid - Mourinho had a face like a wet weekend, She came from the kind of family where they do say: "Darling, could you please pass me the milk", whereas in my family we'd generally threaten to kill each other over the dinner table.
See raamat on huvitav lugeda ka neil, kes sporti vihkavad ja jalgpallist midagi ei tea. Kas Zlatan hakkab peale tema eluloo lugemist meeldima isiksusena - vaevalt, aga mõista teda on lihtsam küll. Väga võimas lugemine ja ühtlasi esimene sportlase elulugu mu elus. Ma kahtlustan hetkel, et esimene elulooraamat üldse, sest praegu ei tule küll meelde, et kellegi elulugu raamatu kujul lugenud enne oleksin.