Teine raamat on tiba parem kui esimene. Jällegi on raamatu tugevaimaks küljeks tegelased, nad on isikupärased, usutavad, räägivad rollikohaselt, mitte ei mõju võltsina. Nõrgaks küljeks oli süzhee, liiga palju juhuslikke kokkulangevusi, mida oli loo kokkujooksmiseks vaja. Ning mõningad situatsioonid, mille vajalikkus oli kaheldav mu jaoks. Ning lõpp oli pettumuseks veidi - juba teist raamatut järjest on mindud ausa ülestunnistuse, rünnaku ning tagaajamise-autode kihutamise teed. Ehk filmilik lõpp. Süüdlane oli ära arvatav juba algusest saati, seega ma ei saanud osade tõendusmaterjalide mängu toomisest aru, need olid üleliigsed mu arust.
Igastahes. Kui nii häid tegelasi poleks, siis loo enda pärast ei viitsiks lugeda, aga tegelased väga meeldivad, nii et jätkan selle sarja edasi lugemist. Mitte võibolla kohe, aga paari teise raamatu järel. Vaheldust on tarvis ju ka.
No comments:
Post a Comment