Birmingham

 Inglismaa suuruselt teine linn, kus elanikke praegu vaid paarsada tuhat vähem kui terves Eestis kokku. Keskajal oli tavaline keskmise suurusega linn, kuid 18ndal sajandi valgustusperioodil sai tähtsaks tööstusrevolutsiooni hälliks, olles esirinnas teaduse, majanduse ja tehnoloogia arendamisel.

1791. aastal viidati Birminghamile kui maailma esimesele tööstuslinnale. Tööstusrevolutsiooni tähtsaim leiutis - tööstuslik aurumasin - leiutati just nimelt Birminghamis. Idee keevat vett kasutada, et liikumist tekitada, pärineb küll juba 2000 aastat tagasi aegadest, aga edukamalt kasutatavad masinad patenteeriti 1606 Hispaanias Beaumonti poolt (auru jõul töötav veepump) ja  Inglismaal 1698, kui Thomas Savery arendas aurumasinat edasi ja patenteeris selle Inglismaal. Thomas Newcomen pidi patendi tõttu Saveryga koos töötama hakkama ning arendas välja esimese tööstusliku versiooni aurumasinast, mis aitas kaevandustest vett välja pumbata. Kui tema aurumasin aga shotlasele Thomas Wattile parandamiseks viidi, siis leidis too, et aurumasina idee on hea, aga selle tööjõudlus on liiga väike ning kütusekulu liiga suur. Watt hakkas aurumasinat veelgi edasi arendama järgmise kümne aasta jooksul, et see nii palju kütust ei võtaks ja tööjõudlus suurem oleks. Tema täiustatud aurumasin oligi tõukeks tööstusrevolutsiooni edule ja masinaid hakati kasutama ketrusmasinate käigushoidmiseks, terasetööstuses suurte haamrite töölepanemisel ja kaevandustes raskete söekottide väljavedamiseks.

 Tänapeval on Birmingham oluline kommertskeskus ning ürituste ja konverentside pidamise koht. Igavesti tore multikultuurne linnake, kus on palju ka kerjuseid. Shoppamiseks ning linnatripi jaoks aga ideaalne koht. Samuti tundub olevat koht, kuhu suurem osa noori igatseks ülikooli minna, ööelu on seal väga elav.

 Kes ööelust suuremat ei pea, see ei pea siiski pettuma. Ka päevasel ajal on palju põnevat Birminghamis. Tänavad täis ilusaid vanu maju, kaunid pargid ja väljakud. Söömiseks on kohti rohkem kui unistada oskaks - igasugu aafrika, kariibi, aasia, islamiriikide ja muude kohtade söögikohad on esindatud. Pärsia köök tundus väga ahvatlev, aga mitte koos lastega söömiseks. Need ajavad igal pool söögiisu ära mul oma läbustamisega.

Birmingham Bull paistab isegi kurjem välja, kui Wall Streetil nähtud pull. Birmingham Bullring on kaubanduse keskpunkt. Turuplatsina kasutuses oli see juba aastast 1154, kui kuningas Henry II andis selle turu jaoks õigused. Järgnevail sajandeil käis seal tekstiiliäri, kariloomade kauplemine, kalaturg, toidukaupade turg, kalaturg. Maju hakati sinna ümber ringina ehitama 16-17 sajandil ning neid maju kutsuti ringtee majadeks. Kuigi need ümberkaudsed tänavad ja neis olevad majad olid kitsad ja ülerahvastatud, olid need siiski oma aiaga, nagu tolleaegsest reklaamist näha saab, 

Bullring sai populaarseks meeleavalduste ja kõnepidamiste kohaks, kui töölisklass pead hakkas tõstma. Bullring Riots ehk Pulliringi märulid aastal 1839 muutsid selle koha vandalismi keskuseks hoopis. 1875 keelati ära kõik laadad, et vandalism ja märulid kontrolli alla saada. 1800-1810 lammutati ära Bullringi äärsed majad ehk ringtee majad. Vanad väikesed tänavad, mis olid seal olnud enne Bullringi, tehti maatasa, et teha teed uue, varjualusega turu ehitamiseks. Ehitus algas 1833 ning avamine oli 1835. Uus kivihoonega turg oli 111 meetrit pikk, 55 meetrit lai ning 18 meetrit kõrge. Seal oli 600 müügikohta ning keskel oli pronksist purskkaev, kus kaheksa lõvipead vett välja purskasid ja neli lapsekuju Birminghami nelja peamist tööstusala esindasid ehk relvatööstus, klaasipuhumine, pronksitööstus ja tehnika. 1880 aastal see purskkaev eemaldati turuhoonest, kavatsusega see parki püstitada, kuid plaan luhtus ning 1923 purskkaev hävitati. 

Suur osa sellest piirkonnast elas Teise maailmasõja pommitamised üle, kuigi mõned piirkkonnad tehti siiki maatasa. Kui uue kaubanduskeskuse ehitamise plaanid levima hakkasid 1955ndal aastal, hakkasid poed endid seal sulgema. 1964 ehitati uus turg, mis oli osaliselt vabaõhu turg ja osaliselt esimene sisehoonetes tegutsev kaubanduskeskus. Üsna pea pärast avamist külastas seda ultramoodsat kaubanduskeskust ka kuninganna Elizabeth II.

Bullringi kaubanduskeskus oli oma aja võimsaim - 19 eskalaatorit, 40 lifti, 10 km ventilatsioonitorusid, 53 km kanalisatsioonitorusid, 140 poeüksust jne. Kaubanduskeskuses oli õhukonditsioneer ja muusika mängis meeleolu loomiseks. Kuid kallid rendihinnad peletasid rentnikke eemale ning pidevalt katki minevad eskalaatorid ning liftid peletasid külastajaid eemale.

1980 aastateks oli Birmingham tuntud kui betoondzungel kaubanduskeskuste ja autoteedega ja see ei meeldinud inimestele. Otsiti ideid, kuidas arendada piirkonda inimsõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Lõpuks 1990 jõuti sobiva lahenduse leidmiseni ja 2000 aastal algas uue kaubanduskeskuse ehitamine, millest esimese osana korraldati arheoloogilised kaevandamised. Mõned leiud pärinesid lausa 12ndast sajandist. Igastahes sai uus kaubanduskeskus edukaks ja oli 2004 aastal UK kõige külastatuim kaubanduskeskus , kus käis läbi 36,5 miljonit külastajat aasta jooksul. Linn ise on aga kaunis, hetkel küll ehitusjärgus ja kraanasid täis, aga ajalugu ja tänapäev tunduvad seal sõbralikult kõrvuti eksisteerivat. Mõned tänavad olid ajaloohõngulised, veidi edasi aga leiab tänavaid, mis on tõeliselt metropolitunnetusega. On kohti nii romantikutele käsikäes jalutamiseks, kui ka ärimeestele tõsiste asjade ajamiseks.

 Mingi suvaline robot rippus ühel tänaval maja küljes. Hängis seal ilusa ilmaga niisama.