Acapulco, Mehhiko

Acapulco oli kunagi ligipääsmatu, vaid rikastele-ilusatele-kuulsatele mõeldud puhkusekuurort. Siis aga hakkas narkosõda, rikkad ja ilusad käivad Maldiividel või unistavad reisist Kuule nagu Branson, ning minusugused lihtsalt riides ja lihtsa toidu peal kasvanud talupojad võisid ka endale reisi Acapulcosse lubama hakata. Eriti kuna sinna nüüd ka maantee viib, seega ei pea tavaline mehhiklane lennupiletile raha kulutama ja pagasi ülekaalu pärast põdema.

 Kohapeal saab ringi sõita selliste diskobussidega. Iga buss on erinevalt üles tuunitud, mõni koomiksite stiilis, mõni filmikangelaste järgi, mõni satanistidele sobivalt ja kõigis kõlab kõrvulukustav tümakas. Sõidu hind on 40 senti umbes ja peatab ta igal pool, kus kätt tee ääres viibutad või kus bussijuhile vilistad või lehvitad, et tahad maha minna. Pool esiklaasi on peegliga kaetud, et bussijuht näeks, mis bussis toimub ja kas keegi äkki parasjagu enesetappu lahtistest ustest teha üritab, et õiges kohas maha hüpata. Kihutavad need bussid vingelt ja pidurdavad väga järsult. Igati elamusrikas sõit ja kindlasti üks must do Acapulcos.

 Suurem osa linnast asub ookeani kaldal. Paate on pisikestest kalapaatidest uhkete jahtide ning kruiisilaevadeni.

 Kala püütakse mitu korda päevas, turg on kohe sealsamas ja värske kalaga joostakse kohe restoranidesse samuti. Krevette müüakse rannas käigu pealt nagu tseburekke Stromkal, samuti sõidab krevetipaat oma värskete krevettide ja kastmetega ujujate juurde, et ka ujujad süüa saaksid, kui nad vaid tahavad. St kui nad tahavad maksta, mitte niisama krevetti süüa.

 Mulle meeldib, kui baariomanikud vaeva näevad oma kõrtside kallal. Väljas käimine on elamuste jaoks, niisama täis juua võib ennast kodus peegli ees ka.

 Holidays are coming...

 Väga toredad inimesed on seal. Vaid rannas tuleb ette vaadata, seal on petiseid rannatooli rentijaid ja baarmane, kes ei taha kuidagi vahetusraha tagasi anda. Kuid nagu selgus, siis politsei viib nad vangi, kui nad raha tagasi ei maksa kaebavale turistile.