Sel nädalal siis kaks krimiromaani.
Lars Kepler "Nightmare" ja Ruth Rendell "End in Tears". Viimasest siis olevat olnud väga populaarne detektiiv Wexfordi seriaal kunagi üheksakümnendatel, nagu mulle juba siin teatati.
Lars Kepler on mu vaieldamatu lemmik kõikide krimikirjanike seast. Mulle meeldib tema kirjutamisstiil, tema tähelepanelikkus detailide osas, tema viitsimine korralikku uurimistööd teha kirjutamise ajal või enne seda. Igastahes - soovitan! Pole temalt midagi kehva veel lugenud.
Ruth Rendell oli samuti hea, aga lugu ei olnud nii ideaalselt kokku seotud, kui Kepler seda teha oskab. Rendelli lugu lugedes tekkis küsimusi aegajalt, et mille põhjal nad sellise järelduse tegid, sellest detailist oleks saanud kümmet muud asja järeldada. Natuke kokku traageldatud loona tundus, aga meenutas paljuski Joona Linna lugusid. Küllap on Kepler sama õpiku järgi kirjutama õppinud, millest Rendell kunagi õppis. Igastahes, kes krimi armastab, siis tasub lugeda Rendelli raamatuid ka. Peaks nüüd vahelduseks vist ulme ette võtma. Ice and Fire ootab...
PS. Avastasin, et esimene noorteromaani konkursi raamat on ilmunud - Liina Vagula "Keegi teine". Nüüd ootan, et keegi selle mulle lugeda tooks.


No comments:
Post a Comment