"Neetud taevakivi"

Tuuli Tolmovi "Neetud taevakivi" on e-raamatuna ostes poole odavam, kui paberkandjal. Lugu on väga seiklusrohke, veidi liiga sündmuste ja inforohke, kui loo edasi viimiseks vaja oleks olnud. Selle materjali peale oleks terve triloogia üles ehitada saanud. Iga infokild ning juhtum, peaks aitama lugu edasi viia, praegu jäi palju lahtisi otsi ning küsitavaid kohti, et miks mõnda asja üldse vaja oli sisse tuua, kui selle kaotusest midagi väga hullu ei juhtunud ning tegelased oma eesmärgi ka ilma selle asjata saavutasid.
Mõned tegelased oleks vabalt võinud ära jätta ning midagi poleks juhtunud. Mõne mõttetera peale oleks võinud pigem seiklusi üles ehitada, kui et see info niisama möödaminnes mõnda lausesse torgata. Lugu oli küllaltki muinasjutulik, küttis suhteliselt ühtlase tempoga edasi. Järgmise põneviku jaoks soovitan rohkem tehnilise poole kallal töötada, kuidas lõike üles ehitada, kuidas pinget kasvatada ning tempot maha jällegi tõmmata, et lugu liiguks nagu merelaine, sest merd armastavad ju kõik. Autori karm ümberkäimine tegelastega ei lase seda päris 10-aastaste lugemisvaraks liigitada. Tõenäoliselt on sihtgrupiks noortekirjanduse austajad ehk YA. Täiskasvanute jaoks oleks pidanud rohkem aega võtma selle raamatu kirjutamiseks, aga noorele publikule peaks raamat väga meeldima.

"Tähtajaline elu 2"

Ostsin omale ka Heli Künnapase "Tähtajalise elu" teise osa ja see raamat mulle juba tõeliselt meeldis. Annab esimesele raamatule väga palju juurde. Eriti nauditav lugemine neile, kel on välismaal elamise kogemus olemas, palju tuttavaid tundeid. Ja väga hästi toimetatud, ma ei mäleta, et ükski kirjaviga oleks mind seal häirinud. Eelmistes kahes raamatus komistasid silmad kogu aeg mingite vigade otsa ja takistasid sujuva lugemiselamuse tekkimist. Soovitan seda toimetajat kasutama jäädagi! Ja pigem võiks see olla üks paks raamat edaspidi, mitte kaks erinevat, sest kui keegi ainult esimese osa läbi loeb ja otsustab teist mitte lugeda, siis jääb ta paljust ilma. Igastahes sai see raamat minult GoodReadsis viie.

"Jõuluks koju" ja "Tähtajaline elu"

Heli Künnapas "Jõuluks koju", hetkel väga odav e-raamatuna ostes, natuke üle euro Apollos. Oleks rohkem maksnud, oleks rahast kahju hakanud. Väga halvasti toimetatud, kohe väga hullud kirjavead sees, isegi kui e-raamatu formaadile omased kummalised poolitamised välja jätta. Lugu ka ei meeldinud paraku, liiga muinasjutulik ja võltspositiivne, peategelase psühholoogiline profiil oli ebaloogiline. Kord oli majanduslikult mõtlev ja siis jälle viskas raha tuulde alimentidest loobumise näol. Mu arust on veidi rumal jätta muljet, nagu oleks alimentidest loobumine mingi uhkuseasi, pigem on see näide, milline madala enesehinnanguga suss see naine on. Lisaks sellele pole vist autor palju lahutuse või äsja lahutanud naistega kokku puutunud, mis on samas väga tore - see pole kogemus, mida endale soovida. Positiivse poole pealt oli see nii kiire ja kerge lugemine, et ära ei tüüdanud enne lõppu. Ma kujutan ette, et mingi sihtgrupp on sellele raamatule olemas, lihtsalt mina ei kuulu sinna hulka.

"Tähtajaline elu" samalt autorilt samuti hetkel e-raamatuna väga hea hinnaga ja see raamat mulle meeldis. Oli meeldivalt mitmetahuline lugu, kus ühe tasandi andsid suhete muutumine kodumaale mahajäänud pere ja sõpradega, teise harjumine eluga uues kultuuriruumis ja uute suhete dünaamika.
Kui autor ikka veel üritab aru saada sellest, mis esimese perega valesti läks, siis selleks oli introvertse inimese oskamatus small talkida, komplimente pererahvale teha ning tänulikkust ja vaimustust nende pakutava osas üles näidata. Igastahes tekkis huvi lugeda ka teist osa, mida ei saa aga öelda selle romantikasarja kohta. Veendusin, et mul jätkuvalt romantikasoolikas puudub. Väljamaaseiklus aga huvitab piisavalt, et selle eest raha välja käia.

"Hurmava Horvaatia embuses" ja "Õhulossivanaisa"

Mul on hetkel paksude raamatute vihkamise periood Jää- ja tulelaulude pärast. Ma vihkan, kui pean nii palju aega kulutama selleks, et teada saada, mis edasi sai. Kolm raamatut lugesin läbi, neljandat alustasin ja jätsin pooleli. No lihtsalt ei jaksa nii paksu raamatut korraga läbi lugeda. Aga õhukeste raamatutega on palju kergem elu!
Esimene õhuke raamat oli Ivar Soopani "Õhulossivanaisa". Kodukandimees ikkagi! Aga paraku ma valisin vale raamatu, mis polnudki tema lapsepõlvest, vaid hoopis järgmise põlvkonna elust. Ma vist pole taolise raamatu sihtgrupp kunagi päris olnud, mulle meeldisid ka lapsena rohkem raamatud, kus on ikka korralik action ja vähemalt piraadid, indiaanlased või maanteeröövlid mängus. Mäletan, et lugesin ka mingeid unistamiste raamatuid, kus helesinisel kaanel oli poiss pilvi vaatamas, aga ma lugesin kõike, mida kätte sain. Ma peaaegu elasin raamatukogudes mingi aeg ja kodus ronisin mädanenud redelit pidi pööningule, kus keegi mind kätte ei saanud. Kodus oli raamatute lugemine keelatud meil, kui ajaraiskamine. Tööd oli vaja teha laudas ja põllul! Igastahes. "Õhulossivanaisa" on õpetlik ja kurb raamat. Kohati liiga targutav, aga samas tore, et keegi järgmisele generatsioonile eelmiste põlvkondade väljendusrikkust edastab. Uus põlvkond võiks sama ka vanema generatsiooniga üritada, et kõik vanainimesed ühe nupuga telekapultide kasutajatena ei lõpetaks. Ja tore, et ootamatult kurvaks muutunud raamat üle võlli positiivselt lõppeb.

Teine raamat oli Meelike Eenpuu-Villupi "Hurmava Horvaatia embuses". Ma pole selle zhanri austaja ning viimati lugesin taolist raamatut kunagi 90ndate keskel, aga ootamatu üllatusena mulle see raamat siiski meeldis tänu peategelasele. Peategelaseks oli valitud nimelt väga huvitav inimtüüp. Samuti olid ka kõrvaltegelased üsna värvikad. Teksti oleks võinud korralikumalt toimetada, aga muidu oli väga kiire ja kerge lugemine. Täpselt selline Tartu-Tallinna bussisõidu pikkune vist ja igav see raamat polnud, väga meelelahutuslik! Ja e-raamatuna ostes väga hea hind. Praegu vähemalt, romantikakuu ju ikkagi nii Apollos kui Rahva Raamatus.

Politseiniku tütar

Järjekordne e-raamat loetud, seekord siis Katrin Pautsi "Politseiniku tütar". Foorumist lugesin, et tema parim raamat pidavat see olema.

Mulle meeldis väga tema kirjutamisstiil ja lugu oli päris kenasti üles ehitatud, cliffhangerite osas tubli töö! Häirisid kirjavead, mida e-raamatu formaadi korral ka vigane poolitamine juurde tekitas tõenäoliselt. Karakterid olid ok. Faktivead häirisid. Ma loodan, et järgmistes raamatutes on korralikum uurimistöö tehtud ning proovilugejatena ei soovita sõpru kasutada, vaid võõramaid inimesi, kel pole probleeme loos tekkinud ebaloogilisusi ja vigasid välja tuua. Sõpradel on miskipärast alati nii madalad ootused kirjutajatele inimestele, et seni kuni ainult kiidetakse, tean ma ise, et mu lugu ei kõlba veel kuskile. Kui juba kriitika tulema hakkab, siis tean, et sellest loost saab asja. Võõramad inimesed keskenduvad rohkem loole, kui sellele, et miks ta sellest kirjutas või kellest karakterite loomisel küll inspiratsiooni võis saada ja annavad loole ausama hinnangu, kui sõbrad, kes ei taha tuju rikkuda.

Sadie

"Sadie" on lugu Ameerika asotsiaalsest perekonnast. Nimikangelane on pere vanim tütar, kes on pidanud liiga vara täiskasvanuks saama ja sellest tulenevad siis ka edasised sündmused.
Mulle meeldis, kuidas see lugu oli üles ehitatud. Paljud kirjanikud kardavad kaasajas toimuvaid lugusid jutustada, tehnikasajand ju ikkagi ning kõik muutub iga päev. Aga Sadie loo autor ehitas ilusasti tehnikaimesid kaasates oma loo üles, mõjudes värske ning noortepärasena tänu sellele. Lugu ise eriti noortele pole, pigem hilispuberteetidele ning vanematele, kuigi noortekana teda müüakse. Või noh, süda peab sees kõva olema, et seda lugeda. Hellahingeliste jaoks ei sobi! Aga hoolimata karmidest teemadest, oli lugu väga hea. Eesti keeles seda vist veel ei ole, aga inglise keeles ilmus eelmise aasta alguses.
Pilti teha ma ei saagi sellest, sest ostsin e-raamatu Amazonist. Laenan nende piltigi siis vähemalt.

Love, Simon, Dan Browni Origin, Esmaspäevad, Keegi teine, Valu tühi veetlus

Raamatud noortest noortele (ja uus Dan Brown)

"Love,Simon" - hetkel kui selle raamatu ostsin, oli ta kohaliku raamatupoe (minu puhul tähendab kohalik siis Dublini rongijaamas olevat raamatupoodi) müügi edetabeli eesotsas. Ilus punane kaas ja kena noor poiss kaanel, loomulikult ostsin ära. Kohe kaks tükki, sest arvasin, et see veidi teistsuguse kaanepildiga on järg, aga kui tuli välja, et sama raamat, lihtsalt ühe kaanekujundus lähtus filmiversioonist, siis viisin üleliigse tagasi. Õnneks sain oma veast kümne minuti jooksul aru peale ostu sooritamist, nii et jõudsin raha tagasi saada ning ka rongile. Lugema seda raamatut hakkasin poolteist kuud tagasi, kuid kui aru sain, mis teemal see raamat tegelikult on, siis arvasin, et minu jaoks pole seal midagi huvitavat ning panin selle käest. Eriti kui veel üks mu oma pojakestest vaatas mind üllatunult ning küsis, miks ma geidest raamatut loen.

Nüüd aga (st nädal tagasi) oli mul valida, kas see raamat või ulmekad, siis otsustasin sellele geipoisile uue võimaluse anda. Tore poiss on! Seal on põnevust, seal on suhtedraamasid, seal on värvikaid ja huvitavaid tegelasi. Lugu on hästi koostatud ja viimistletud. Hea raamat, ausalt!

Dan Browni "Origin" sai ostetud siis, kui üks teine kaasa võetud raamat ootamatult kiiresti läbi sai ja koju tagasi sõidu jaoks midagi lugemist ei olnud. Kui ma viimati Dan Browni lugesin, siis sain temast üleannuse, sest lugesin kõik tema seni ilmunud raamatud korraga läbi. Dan Brown kirjutab sama ülesehituse printsiibil, mida ma ise õppinud olen, seega oli jälle liiga lihtne mõrvar ära arvata, aga ta on väga meisterlik põnevuse kasvatamisel. See on see osa, mida olen vahel üritanud teistele lahti seletada, et iga lõik peab viskama selle konksu, mis sind iga järgmist lõiku lugema paneb. Ahmid iga lõiku sisse ning pooleli seda raamatut jätta ei suuda (isegi siis kui tead, kes on mõrvar), enne kui raamat läbi on. Väga hea raamat, ma ei tea kui kaua ta oma raamatuid kirjutab, aga iga raamat on tal viimistletud täiuslikuks enne kui see avaldatakse.

Nüüd siis aga minu konkurentide juurde :)

 Ele Arakas "Esmaspäevad" on üks eelmistest Tänapäeva noorteromaanikonkursi võitjatest. Ja ma siiralt loodan, et ta jätkab kirjutamist. Fresh on kõige parem sõna selle raamatu iseloomustamiseks. Kui mitmed eelnevalt loetud autorid kasutavad vanu kulunud väljendeid, siis see raamat oli täis värskeid väljendeid. Tempokas, naljakas ja kurb - kõike seda korraga ning vaheldumisi. Sitaks hea raamat, ausalt, ükskõik, mis vanuses te olete. Eriti kui te olete selles vanuses, et oma tütardega läbi ei saa enam. (Rsk, mul tuli jälle meelde see üks ema, kes oma kodust jalga lasknud tütart moe pärast FB kaudu taga otsis, sest polku oli nii tal käskinud ja see tagaotsimiskuulutus sisaldas siis väljendit, et tütrel hakkas jälle jalgevahe sügelema ning jooksis selle pärast kodust ära, kui keegi teda nägema juhtub, siis andku politseisse (mitte emale või tema uuele mehele!) teada.  Ma oleks tahtnud selle ema oma kätega ära kägistada, aga see ei puutu hetkel asjasse.) Ostke, laenutage, lugege! Tegu on ausalt eesti noortekirjanduse lipulaevaga (hoolimata sellest kuradi vampiirist, mul on lihtsalt ulmekatest siiber hetkel).

Ja selle aasta noorteromaanivõistluse teosed.

Tänapäeva noorteromaanivõistluse teist kohta jaganud Liina Vagula "Keegi teine". Liinal on hästi omapärane kirjutamisstiil, kui mina olen tõenäoliselt nagu trummisoolot üritav algaja vapper trummimängija, siis Liina on nagu jazz. Õhuline, voogav, viisakas, tundub nagu loeks vabavärsis poeemi. Ma tavaliselt kirjutan olevikus ainult mustandit tehes, selle tõttu oli mu jaoks juba see elamus, et terve raamat olevikuvormis oli. Hea raamat, mis üritab põlvkondade vahelist lõhet vähendada.

Kuna oli sellel teisel teise koha saanul (EneSepp) proovilugejaks, siis oli lihtne mõista, miks nad mõlemad samal kohal lõpetasid. Ootamatul kombel olid nad mõlemad sarnased teemad valinud tõesti. Ma ei ole suutnud seda välja mõelda, kuidas see nii juhtuda võis, kuskil on mul vist kultuuriline lünk sees.

Tänapäeva noorteromaanivõistluse ära märgitud töö - Mai Raet "Valu tühi veetlus." Mai on väga andekas karakterite looja, kõik tegelased on omanäolised ja elusad ning tegelased ongi selle raamatu tugevaimaks küljeks. Nõrk külg kahjuks oli loo ülesehitus. Mulle tuli meelde,  et Tauno Vahter kommenteeris, et ühe raamatu puhul ta oli mõelnud, et millest see raamat siis ometi on, 15 lk oli veel alles ju ainult ning siis neil viimasel 15-l leheküljel oli visatud kõike korraga järsku sisse. Ma arvan, et seda raamatut lugedes ta seda mõtleski. Ma pidasin seda samamoodi kuni peaaegu lõpuni selliseks omapäraseks meeleoluraamatuks, aga need viimased 15 lk rikkusid selle mulje ära ning kahjuks ka raamatu, ma kardan. Aga selliseid tegelaskujusid ei oska paljud luua, nii et jumala eest, ära kirjutamist jäta! Tehniline pool korda ja järgmistel aastatel oled sa juba karm konkurent esikoha peale! Kui sa kunagi googeldades siia jõuad, siis Mai Raet - siit edasine lugemine on mõeldud just sulle!

KUIDAS KIRJUTADA LUGU

BEGINNING/ALGUS

Foreshadowing, Catalyst/Loo jaoks tausta loomine ehk mis zhanris see lugu on (põnevik, huumor, naistekas jne), millise keelekasutusega, mis on peategelase normaalne elurütm, tavaelu probleemid. Ja alguseosa lõpuks siis see miski, mis lööb selle tavalise elurütmi sassi ja millest tegelikult lugu kasvama hakkab ehk siis BIG EVENT.

Leheküljed 0-10 Peab vastama küsimustele MILLAL ja KUS lugu toimub? KES on peategelane. Mulle endale (ja ka Dan Brownile, Paula Hawkinsile, Lars Keplerile, A.J. Finnile jpt)  meeldib panna algusesse ka see oponent, ehk paha tegelane, aga varjatud kujul, nii et ei saadaks aru kuni peaaegu lõpuni, kes mõrvar on.

Lk 10-20 BIG EVENT ehk uus probleem, mis lööb tasakaalu sassi.

MIDDLE

The meat of the story. Võta aega, et läbi mõelda oma positiivne tegelane ja negatiivne tegelane. Nad peavad mõlemad olema inimlikud, sellised, kellele kaasa elada saaks. Nad peavad olema pühendunud oma eesmärgile, kuid et neil on erinevad eesmärgid, siis tekib konflikt. Ei pea alati olema isegi isikute vaheline konflikt, võib ka sisekonflikt olla erinevate positiivsete väärtuste vahelt. Näiteks pead oluliseks olla aus, aga siis küsib mingi surev laps sinult, kas ta sureb ja siis sa võitled, kas olla aus või empaatiline.

Tõsta loo edenedes panuseid, ehk konfliktid lähevad järjest teravamaks. Lase lugejal kaasa mõelda ning et ta kogu aeg üritaks ära arvata, mida sa järgmisena teha võiksid. Ja siis tee midagi teisiti, mitte ära tee liiga kergeks seda äraarvamismängu.

Ära anna kogu aeg hagu, vaid lase lool kasvada lainetena, et vahepeal rahulikumad momendid ka on, mitte jube tüli ja piinamine kogu aeg. Heas loos on mitu pinge tekitamise allikat. Näiteks probleemid tööl, probleemid perekonnas, probleemid koolis, probleemid parima sõbraga või naabri koeraga, kes su kassi kiusab jne. Ma tavaliselt loon neli probleemide allikat, see on selline kogus, et jaksab jälgida ja on vaheldust.

Lase lool kasvada pigem lühema ja intensiivsema perioodi vältel.

MÕTLE VÄLJA, MIKS ON VAJA JUST SELLEKS TÄHTAJAKS EESMÄRK SAAVUTADA! Tähtaja kuklasse hingamine aitab loole pinget tekitada, miks peategelane peab selle eesmärgi just selle perioodi jooksul täitma.

Lk 20-30 1^st PEAK Esimene suurem konflikt, mille tekkes ei pruugi peategelane süüdi olla, mingi sõltumatult ette tekkinud probleem, mida peategelane üritab lahendada kiirustades või lohakalt.

Lk 30-40 Complications - peategelane keeras käki kokku probleemi lahendada üritades

Lk 40-50 Small Triumph peategelasel õnnestus probleem lahendada (see on ajutine rõõm)

Lk 50-60 2^nd PEAK peategelase lohaka probleemilahendamise pärast on tekkinud veel suurem jama nüüd

Lk 60-70 Complications peategelasel on siiber ja mõtleb, et pole tema asi ju tegelt.

Lk 70-80 POINT OF NO RETURN - asjad läksid isiklikuks, peategelasel on mingi isiklik põhjus miks ta peab paha tegelase võitma või kõik jama lahendatud saama. Algab võitlus elu ja surma peale.

Lk 80-90 3^rd PEAK - see on Visas Hinges see moment, kui Bruce Willis on veriste jalgadega ja kõik on persses ja peaaegu alla andmas, aga siis tõuseb fööniksina tuhast järsku.
Või pubekate filmides hakatakse kordama, et sa pead endasse uskuma ja saadki kõik üksi sõjaväe laiali peksta, bläbläblä

Lk 90-100 CRISIS SHOWDOWN - see on see hetk, kui Bruce Willis Visas Hinges kõik pahad laiali peksab üksi.

Lk 100-.... Closing all loose ends ehk kuidas laheneb probleem naabritädi koeraga, kes su kassi kiusab (muutub rotiks ja kass sööb ta ära), kuidas laheneb probleem perega (kolivad Abudhabisse) ja misiganes veel olid lisaprobleemiallikaid.

PALJU ÕNNE, raamat on peaaegu valmis!