Eurovisioon

Floor Manager tervitamas vanu tuttavaid eurovisioonifänne, kes igal aastal kohal käinud on ja tutvustamas kodukorda ning publiku tähtsust vägeva teleshow loomisel. Samuti kargas ja ergutas ta seal rahvast plaksutama enne iga esinejat. Ühtlasi on ta selle show üks tähtsamaid mehi, kuigi kaamera ette ta show käigus ei satu. Tema on see selgroog, kes hoiab kogu ürituse püsti. Väga karismaatiline ja hea huumorimeelega mees, kelle sarnaseid inimesi on vähe. Andre Rieu on taoline samuti, aga ta on klassikalise muusika juures. 

 Üritasin oma vaimusilmas ette kujutada, kuidas oleks sellist üritust korraldada. Kõigepealt koht välja otsida, kus korraldada. Suur koht, suured riskid nii tuleohutuse (palju pürotehnikat ja esinejad tahavad aegajalt põlevaid klavereid jmt), ventilatsiooni kui ka lihtsalt inimlike eksimuste-terroristide osas, kuid ka suuremad võimalused. Samuti on piletiraha oluline, et veelgi paremaid tehnilisi võimalusi esinejatele pakkuda ning suuremaid elamusi seeläbi publikule nii saalis kui teleka ees.

Kohapeal on rahvast mitukümmend tuhat igastahes viimastel aastatel olnud ja selle massi kontrollimine-lõbustamine-nende vajaduste rahuldamine (snäkid-joogid-lipud-tualettruumid), on omaette juba suur töö. Lisaks rahva kaasamine eriefektideks, mille jaoks olid lipuvärvides vilkuvad käevõrud-kaelapaelad seekord. Välgumihklitega kaasa elamist on vaja ju ära hoida, et maja keegi maha ei põletaks. Mobiilide valgusega lehvitamine vist ei töötanud nii hästi eelmisel aastal, et seekord seda ei palutud teha rahval.

Leida on vaja meeskonnad ja juhid iga vasutusala jaoks. Tehniline pool nii laval kui lava taga. Arvutid, helimehed, kaameramehed, turvamehed, lava abilised, ajakirjanike tribüünid, live feed kogu toimuvast kommentaatorite jaoks, tõlked.  Toitlustuse korraldamine nii, et lühikese aja jooksul suur mass söönuks saaks ja liiga suur läbu ei tekiks jäätmetest. Esinejate ja töötajate majutamine. transport nii tehnika jaoks kui ka näiteks lennujaamast oluliste tegelaste peale korjamiseks ja hotell-kontserdisaal suunal vedamine igapäevaselt.

Info kogumine, jagamine ja tagasiside kogumine ja jagamine, ideede kogumine, uute tehniliste vidinatega tutvumine ja nende asjassse kaasamise arutamine. Koristamine ja ehitamine ja lammutamine ja koristamine. Ja igavene hunnik muid asju. Lisaks kogu loominguline töö, vaheklippide, vaheesinejate, õhtujuhtide jne valimine. Programmide tegemine ja trükkimine, suveniiride tegemine ja müümine.

Meeletu töömaht ja informatsioonimaht käib sellise üritusega kaasas. Tõenäoliselt on neil korraldajatel praegu nädal aega puhkust ja siis hakkab kogu asi jälle otsast peale järgmise aasta jaoks. Need, kes Olümpiamänge või muid suuri spordiüritusi korraldavad, sõidavad juba neli aastat varem kohapeale ja on seal kuni mängude lõpuni. Tõenäoliselt on sama elu Eurovisooni toimkonnal. Unistuste karjäär neile, kes unistavad erinevas riigis iga mõne aasta tagant elada ja töötada.

Lava on väga suur. Põrand on ekraanidest koosnev ja kui esinejat peal ei olnud, siis näitasid põrandaekraanil joonised, kuhu peab midagi asetama, näiteks, kuhu mingi dekoratsioon või trummid lähevad ja kus laulja seisma peab. Samuti seda, mis riik järgmisena tuleb lavale ning kaua aega alles jäänud on esinemiseni. Ning nooled näitasid, kus on väljapääs ja kuhu keegi liikuma peab.
Hollandi puhul oli jube äge vaadata, kuidas mees laulab aeglasest elust ja aja maha võtmisest ja siis ise lidub keel vestil sinna publiku keskel olevale lavapikendusele, kui kaamera korra teiste peale keeras. Väga lühikese aja jooksul pidi ta sinna jõudma ja selline sööst käis, kui aeg liduma panna oli.

Eespool olevaid sambaid sai liigutada vastavalt vajadusele, näiteks Ukraina laulu alguse tunneli tegemiseks. Laest lasti alla Itaalia rippuvad dekoratsioonid. Kuidas Venemaa seal oma dekoratsiooni peal ronis ma ei saanudki aru, sest toodi kõrge valge kast, mis oli valge linaga kaetud ja kuidagi läbi lina ta seal millegi peale astus. Jube täpne pidi ta igastahes olema seal selle ronimisega, sest midagi läbi lina ei paistnud. Proovis oli ta korra alla ka kukkunud kui mööda kogemata astus.

Eriefektidena siis veel tossumasinad ja laservalgus. Tulekardin, mille sädemed langesid tulekindlast materjalist kasti, igaks juhuks tulekustutitega turvad läheduses ootamas. Gaasiga töötav tulesammaste masin.

Green Room on siis saali tagumises otsas tribüünide all, kena vaatega laval toimuvale. Istumiskohtade järjestus tundub sõltuvat sellest, kellele võitu ennustatakse. Potentsiaalsed võitjad eespool, kuhu kergesti kaameratega ligi saab karata ning kust esineja lavale kiiresti pääseb ja ei pea kuskilt tagant ronima hakkama. 

Igastahes on kogu seda üritust kohapeal hoopis teine tunne vaadata. Respekt suurürituste korraldajatele, kes seda veatult teha oskavad, sest me oleme liiga palju kokku puutunud selliste spordiürituste korraldajatega, kes enamvähem arvavad, et piisab sellest, kui staadion kätte anda ja las nad siis jooksevad seal kui tahavad. Ajakava on kaootiline ja kord venib kõik ja siis saab aeg järsku otsa ja on kõik üksteise otsas toimumas. Info on puudulik, internet ei tööta ja live feedi tulemustest ei saa. Iga ürituse korraldamine on suur töö ja vahet pole, kas seda tehakse mitmekümnele tuhandele või kolmesajale või kolmele. Hästi tehtud peab ta igal juhul olema ning kõik üritusega seotud nüansid peavad olema läbi mõeldud ja organiseeritud. Eurovisioon on olnud kõigil neil kolmel korral, mil seal käinud olen, eeskujulikult korraldatud. Kui millegi kallal vinguda, siis nende tasside ainult. Eelmise aasta tass ei ole enam veekindel ja sellel aastal olid tassid juba enne finaali algust otsas.