Amsterdami kohvikud piltides ja pinkides ja lampides.

Antagu mulle see patt andeks põhjamaalaste poolt, aga ma pole skandinaavia stiili austaja. Eklektika on mulle südamelähedasem. Amsterdamis oli võimatu ringi liikudes fotokat kotti panna, sest kogu aeg oli midagi, mida pildile püüda tahaks. Esmalt olid need pingid, mis silma jäid. Rustikaalsed, kuid urbanistlikku keskkonda ideaalselt sobivad. Sekka mõned eklektilised pildid. Lisaks jäid igal pool silma tohutusuured ja vinged lambid. Kõiki kahjuks pildile ei saanud, paljud jäid silma trammiga mööda sõites ja polnud nii palju aega, et igas peatuses maha minna pildistama.

 Siit allapoole on erinevad ruumid The Tara pubis. Tegu pole bordelliga, vaid iiri pubiga. Üks iiri medalivõitja korraldas seal oma vastuvõtu, tänu sellele avastasime selle koha ja käisime seal pärast seda pea iga päev söömas. Mega koht, kõik on tipptasemel - teenindusest toidu kvaliteedini! Ja neil oli oma kass, keda kahjuks pildile ei saanud. Ta magas ühe kliendi kõrval.

 Maailma parim mereandide supp. Kui kunagi Amsterdami satute, siis The Tara on must go koht!

 Jims kohvik. Kuna kokk ja ettekandja mõlemad sisse magasid, siis pidi vaene Jim ise leti taga olema ja klientidele vabandama, et kui nad kümme minutit ootavad, siis saavad kindlasti oma hommikusöögi kätte. Selleks ajaks peaks kokk kohal olema juba. Rastapatsidega tumedanahaline kokk saabuski varsti. Järgmisel hommikul oli väga aeglane blond vanatädi letis ja English breakfast erines eelmisel päeval serveeritust. Ehk kui esimesel päeval oli väga vähe ubasid, üldse mitte võid, toasti asemel tavalised külmad saiaviilud, aga olemas olid nii peekon, munapuder kui ka vorstid, siis teisel päeval oli palju ubasid, koos külma saiaga anti seekord ka võid, puudus peekon, kuid olemas oli vähemalt vorst ja munapuder. Rohkem me sinna ei läinud, mingid standardid võiksid vähemalt olla olemas English breakfasti valmistades. Jim peaks oma töötajaskonna üle vaatama kriitilise pilguga.

 Raamaturiiul lasteaias.

 Sinepi ja lõhe supp, bitterballen ehk mingi paneeritud liha ja kartulipudrumögapallike, serveeritud sinepi dipiga.

Lisaks heale söögile olid seal ka vinged lambid.

 Rahvas koguneb restoraniukse ette tõstetud teleka ümber jalkafinaali vaatama. Ettekandja oli portugali neiu ja küsis kohe alguses, kelle poolt oleme. Olime ettevaatlikkusest neutraalsed, seega saime kohad restoranis ning käsu olla Portugali poolt. Prantsuse fännid jäeti õue istuma. Vahepeal liigutati nende toole siiski veidi rohkem katuse alla, kui vihma sadama hakkas. Ja oma tipi teenis ettekandja ära topelt, kui rõõmust keksis ja huilgas peale Portugali väravat ja võitu ning kolme korruse vahet treppidest üles ja alla jooksis, et kõik tema rõõmust osa saaksid. Ilus suur lamp oli seal restoranis.

Van Goghi muuseumi kohvik ja ämbliklamp.

 Mingi itaalia restoran ja kassike koort limpsimas. What's not to like about the place, if they have a cat!