BARCELONA piltides

Ma usun, et ma pole ainuke, kes Barcelonas ringi kõndides ümiseb Queeni ja Montserrat Caballe "Barcelonat" pidevalt. Isegi kui ühepäevasel tripil Olümpiastaadionile ei jõudnud, kus 1992 aasta olümpia peeti ja mille jaoks see laul loodud oli. Kahjuks Freddy Mercury suri seitse kuud enne olümpiat, kuid see laul siiski kõlas olümpiahümnina seal. Laulu video filmiti selle aja maailma suurimas ööklubis Ku (praeguse nimega Privilege) Ibizal, siintoodud video on live esitluselt Barcelonas Espanya väljakult.

Barcelona olümpiamängud olid olulised ka Eestile, sest seal võitis Erika Salumäe teatavasti uue Eesti Vabariigi esimese olümpiakulla.  Unustamatu hetk Eesti ajaloos.

Ja Eestile vähem oluliste asjadena seostuvad Barcelonaga järgmisena jalgpall ja Messi. Barcelona FC ja Messi pildid, posterid, särgid jm olid igal pool üle linna. Jalgpallist ei saa seal üle ega ümber. Staadioni ümber oli suur fännide hulk, kes staadionituuri ootasid või sealt tulid, staadioni kõrval olevas kohvikus istusid või iga postri kõrval ennast pildistasid. Kes sinna kunagi minna tahab, siis 5. või 9. metrooliin ja Collblanc peatus. Liin 9 tuleb otse lennujaamast kusjuures.

 Staadionituuri pileteid saab kas kohapealt osta või siis internetist nende kodulehelt ette osta. Kuna Barcelona on korralik suurlinn, kus ühest kohast teise sõitmine võtab metrooga hunniku aega, siis pigem ostaks ma need piletid kohapealt, jääb ära stress selle pärast, et õigeks ajaks on kohale vaja jõuda. Kes mängule tahab minna, siis matchi piletid peab küll väga varakult valmis ostma, pmst peab pidevalt jälgima meeskonna uudiseid ja mis päeval piletid müüki tulevad ja siis kohe müüki tulemise päeval ära ostma. Pärast võib olla liiga hilja juba.

 Kui rahas pole küsimus ja soovite megaelamust tõsiuskliku fännina, siis täispaketi pileteid on veidi paremas saadavuses. Selle sees siis hotell, staadionituur, pidulaud mängu ajal, lisaks igavene au ja uhkus, et you did it!

 Peale jalgpalli on Barcelonas väga vinged mosaiigid igal pool. Nii majade seintel, kui metroopeatustes, kui ka Park Güellis.

Park Güell on aedade ning arhitektuuriliste elementide kompleks mis asub Carmel Hillil. Ehitati see 1900-1914, autor modernistliku stiili viljeleja, arhitekt Antonio Gaudi, kes naturaalseid materjale vormis oma stiili järgi sammasteks, aedadeks, treppideks, koobasteks. Töö tellija oli kohalik kolerikas ärimees Eusebi Güell, kelle nime ka park kannab nüüd ja kes arvas, et just Gaudi oli see õige mees, kes suudaks uues pargis kajastada kaasaegset industrialiseeruvat ühiskonda.

Ametlik avamine avaliku pargina toimus 1926. Park Güell kuulub UNESCO maailma ajaloopärandite nimistusse.

Park Güell sissepääs täiskasvanule on 8 eurot, alla 6 aastased lapsed on tasuta, kuid neile peab ka selle tasuta pileti küsima kassast, muidu saadetakse väravast tagasi pileti järgi. Sisse lastakse kuni kella 8-ni õhtul, kuid seal viibida võib kaua soovitakse. Mingil hetkel kadusid valvurid ära, kuid paljud alad pargis olid luku taga, nii et need kes värava juures tasuta sissepääsu aega ootasid, need pääsesid vaid pisikesele alale ringi vaatama. Kuigi ka minusugused hilised piletiostjad ei pääsenud vabalt enam ringi liikuma igal pool.  

 Seal on palju treppe, on eraldi kaart ka ratastoolis või titekäruga liikujate jaoks tehtud, nii et saab kenasti hakkama seal igaüks. Pimedana sinna üksi ei läheks, sest kui mu kohutav kolmene hakkas liiga ääre poole kiskuma, siis juba turvamees hakkas meile lähenema, mis siis, et ma kohutaval kolmesel käest kinni hoidsin. Lastega reisimisel igastahes on keeruline kvaliteetseid fotosid teha, sest pidevalt on keegi süles keerutamas ja kargamas ning suurem osa pilte on udukogud lõpuks.

Ülemisel pildil siis mosaiigis salamander, tuntud el Drac nime järgi. Selle selja taga olevate sammaste peale toetub vaateplatvorm, kuhu jäävad ka need kaunid mosaiikmüürid.

Güelli nime kannavad ka mitmed teised Gaudi tööd, mõisahoone jmt. Kena, et rikkad inimesed on oma jälje maailma jätnud ka teisiti, kui ainult varanduse kokkukraapimisega ja presidendiks kandideerimisega.

Park Güellist avaneb see tuttav vaade linnale ja merele, mis esimese asjana tavaliselt ette tuleb, kui googeldate Barcelonat. Ja need imelised mosaiikmüürid...

Kui Park Güelli on parem minna nr 116 bussiga või taksoga, mis on Hispaanias odav, siis tagasi kesklinna poole on lausa lust allamäge kõndida. Ülesmäge teekond Sagrada Familia juurest võttis tund aega lapsekäruga, mäest alla aga 15 minutit. Või vähemalt tundus nii. PS. Lennujaamast saab osta selliseid ühistranspordi pileteid, mis katavad nii lennujaama teekonna kui ka kogu bussi-trammi-metroovõrgu. maksis 14 eurot kahe päeva oma.

Sagrada Familia on suur kirik, mille arhitekt jällegi Gaudi. Ehitus algas 1882, Gaudi võttis asja üle 1883 ja nagu pildilt näha, siis ehitus kestab siiani. Kuigi ehitis on lõpetamata, on see siiski võetud UNESCO maailmapärandite hulka. Väikeste lastega seda vaatama ei läheks, sest see on ikka tohutu suur, õnneks liftid paistsid liikuvat siiski. Korraliku elamuse saamiseks soovitan kõvasti aega varuda, piletid ette osta, võimalikult väike pagas kaasa võtta, sest enne sisenemist otsitakse kõik läbi. Ja siis kui lõpuks sisse saate, siis võib seal vist tunde imetleda. Meil kahjuks olid tited kaasas ja loobusime sisse minemisest. Järgmisel korral, kui üksi rahulikult minna saab, siis läheme sisse.

Ma olen alati siiralt imestanud, kuidas inimesed mingite nii elementaarsete ja lihtsate asjade jaoks nii palju aega ja tööd ja vaeva pühendavad, nagu seda on nii söömine kui ka maja ehitamine. Tegu on ju inimese baasvajadustega, mille katmine ei peaks terveid inimeste eluaegasid või söögivalmistamise puhul mitmeid tunde võtma. Aga samas on imeline, et on neid, kes seda uskumatu pühendumisega võtavad. Ja ehitavad selliseid pärle. Või pakuvad selliseid toiduelamusi nagu näiteks Heston Blumenthal.

Iga pisike tükk majast on ära nikerdatud. Kui kuskil jumal ennast ilmutama peaks, siis tõenäoliselt valiks ta just sellise koha. Või siis Jumalaema kiriku Pariisis. Vähemalt oleks see aus peale kõike seda, mida need inimesed - arhitektid ja ehitajad ja rahastajad jne, on tema heaks (st auks) teinud.

 Kui kunagi kiirrongiga Prantsusmaalt Hispaaniasse sõidate, siis Hispaaniasse saabumisel sõidate ka peaaegu Sagrada Familia alt läbi. Kuigi kardeti, et see tunnel mõjub halvasti kirikule ja hakkab seda lõhkuma, nagu on paljude raudteeäärsete majadega läbi ajaloo juhtunud, siis nende kolme aasta jooksul, mil see kiirrongi tunnel seal olnud on, ei ole veel kahjustustest raporteeritud.

Barcelona näol on tegu korraliku suurlinnaga. Kui Ateena, Pariisi ja New Yorki vaatamisväärsused asuvad suht lähestikku ning neid on päevaga võimalik kasvõi jala läbi käia, siis Barcelona jaoks peab kas pikemalt aega varuma või sinna ikka ja jälle tagasi minema. Kuigi sellist tunnet seal ei tekkinud nagu Kreekas, et tahaks sinna elama jääda, siis selline tunne tekkis küll, et sinna peab kindlasti tagasi minema turistina. 

 Peale kella üheksat õhtul tasub ennast Placa d'Espanyale vedada, isegi kui peale pikka päeva poolsurnud olete. Muusika saatel toimuv värvilise veega purskkaevushow on tõeline vaatamisväärsus, millest küll palju kaduma läheb, kui terve selle aja ainult selfisid üritate teha endast ja oma armsamast nagu see alumise pilti india armastajapaarike, kes kogu selle aja olid seljaga purskkaevu poole ja üritasid perfektset selfit teha. Olulisem on ju näidata teistele, mitte vaadata ise.

See on siis see sama koht, kus ülaltoodud live kontsert Queenil ja Montserrat Caballel toimus. Võib vaid ette kujutada, millise võimsa elamuse see pealtvaatajaile ning neile endile jättis tookord. Freddy Mercuryl siis au esineda oma iidoli Montserrat Caballeliga koos ja olümpiamängude hümni kaasautor ning kaasesitaja olla. Montserrat Caballel siis esinemas kodupubliku ees, koos oma lemmikbändi Queeniga ja esitamas Barcelona 1992 olümpiamängude hümni. Milline positiivne ja võimas energia võis valitseda kohapeal kogu sellest heast showst, arhitektuurist, valgusest, värvidest, muusikast, soojast kliimast, kõrvalseisvatest inimestest. Midagi taoliselt võimsat võis see olla nagu Tõnis Mägi esituses kõlanud "Koit" laulupeol.

Ja veini saab Barcelonas poest osta 1 euro ja 59 sendiga, suure karbitäie maasikaid aga ühe euroga... You just have to love Barcelona!