Reisimine kui investeering tulevikku...

Mõni päev tagasi jõudis üks reisisell tagasi oma puhkusereisilt Põhja-Koreast... Öeldakse, et reisimine muudab inimese mõttemaailma jäädavalt ja paraku nii see ka on. See noormees jõudis tagasi pooleldi surnud ajuga. Võibolla ta läks Põhja-Koreasse selleks, et sõpradele näidata, kui kartmatu ja hulljulge ta on. Võibolla varastas ta selle propagandaplakati selleks, et saaks sõpradele tõestada oma hulljulgust hiljem sellega. Võibolla oli ta üks tavaline feimi jahtiv pränkster. Ma ei tea seda. Tean vaid seda, et uhkus on üks surmapattudest. Kui lähed teise kultuuri, siis austa seda kultuuri. Kui lähed teiste inimeste kodumaale, siis austa neid inimesi, mitte ära ürita neid oma viie minuti feimi nimel naerualusteks keerata. Kes viimasena naerab, naerab elusana.

Ma ei pea õigeks, et üks noor inimene sel kombel teistele õppetunniks tehti. Kuid ma ei pea ka õigeks seda, et minna välismaalasena teiste kodumaale ja hakata neid õpetama, mis see elu tegelikult on. Reisimine on ainus tasuv investeering vaid siis, kui käid ringi avatud meelega. Kui vaatad muud maailma läbi oma eelarvamuste, siis investeerid vaid konfliktide tekkesse. On siin Iirimaalgi küllalt neid, kes mõnitavad kohalikku kahe kraani kasutamise kommet ja muid Iiri elu iseärasusi. Käivad närvidele küll sellised. Samuti on inglased väga ärritunud, kui mõni prantslane jälle nende söögiharjumusi naerualuseks teeb. Õunakook piimaga on prantslaste jaoks üks surmapattudest olnud näiteks. Pranstlastest töökaaslased olid Londonis käies tellinud õunakoogi, kui kõige lihtsama küpsetise, mida olevat väga raske nässu keerata ja mõtle, Londonis serveeriti see neile piima sees! Kui jube, kui jälk, kui ebaprantslaslik...

Ja käivad kohalikele närvidele ka sellised, kes rõhutavad, kuidas ida-eurooplased teevad Iirimaal või UK-s rasket tööd ja on paremad töötajad, kui kohalikud. Ka iirlased ja britid oskavad hästi oma tööd teha. Nii nagu on ka ida-eurooplaste seas loodreid ja lakkekrantse, on ka iirlaste ja brittide seas töönarkomaane. Vaadake või Briti kuningannat - 91-aastane ja ikka veel täiskohaga tööl. Nii nagu kunagi külastas Teise Maailmasõja järel pommitabamuse saanud kohti ja kannatanuid, nii külastas praegu Manchesteris terroriohvritest lapsi haiglas ja põlenguohvreid Londonis. Kui muidu avaldatakse inimestele au sellega, et saavad kutse kuninganna vastuvõtule, siis need tavainimesed tõsteti kuningannast kõrgemale positsioonile ja kuninganna läks nende juurde hoopis.

Keerulised ajad on siinkandis. Iirimaal pole häda midagi, aga vana hea Inglismaa oleks nagu needuse alla sattunud.

Kuidas naisepeksjad mõtlevad?

Ma ei viitsi hälloviinist kirjutada, aga kirjutan veidi teistsugusest õuduste ööst. Ehk koduvägivallast.
Purustame veidi müüte.

Allolev jutt on kokkuvõte blogist
https://abagond.wordpress.com/2009/03/16/how-a-wife-beater-thinks/

1. Naisepeksjad tulevad keerulistest kodudest, nad on ise seda kannatanud või pealt nägema pidanud.

Ei, naisepeksjaks ei kasvata. Naisepeksjaks ei sünnita. Naisepeksjaks õpitakse, kui mingil hetkel kontrollifriigist kaasa avastab, et vägivalla teel saab ta teist endale allutada. Kõigepealt vaimne vägivald, teise enesehinnang purustatakse põrmu. Naisepeksja valetab, manipuleerib ja on valmis kõige alatumateks solvanguteks, et teist tasakaalust välja viia ning siis edasi maaslamajat materdada.

2. Ta ju armastab mind.

Ei. Tal on vaja kõigest kontrolli su üle. Võim on see, mida ta armastab. Sa oled tema omand ja pead teda teenindama. See, mida tema tahab, on palju olulisem, kui see, mida sina tahad. Sa oled temast madalamal astmel, sa pole nii hea kui tema - vähemalt seda kinnitab tema sulle pidevalt. Tema armukadedus pole armastuse näitaja, vaid ta lihtsalt ei kannata, kui võib kontrolli su üle kaotada. Isegi kui ta ise sind ei taha, siis teistele ta sind ka ei anna.

3. Naisepeksjad vihkavad naisi.

Ei. Nad võivad ülima austusega suhtuda oma emasse või mõnda teise naisolevusse. Ta ei austa sind lihtsalt. Ükskõik, kuidas sa ennast parandada püüad, ta leiab alati midagi, millest tüli üles keerata ja rusikad käiku lasta.

4. Naisepeksjad on alkohoolikud või narkomaanid.

Ei, ka täiesti kained mehed võivad oma naist või tütreid tümitada. Ja seejärel sundida neid ilusasti riidesse panema ja restorani minema õnnelikku perekonda mängima.

Naisepeksjad alandavad ja löövad naist, sest nad on harjunud, et nad võivad seda karistamatult teha. Ainus viis see ring murda, on rääkida kellelegi. Esimene kord sellest rääkida on väga raske, kuid see on tee vabadusse. Lahkumisega peab siiski ettevaatlik olema, sest kõige suuremasse ohtu satuvad need naised alles siis, kui on otsustanud ära minna. Naisepeksjad pigem tapavad, kui lasevad vabaks. Ära minek peab olema korralikult läbi mõeldud ja usaldusväärsete sõprade abiga korraldatud.